Kommentaarid (1)

EESTI TOPELTKODAKONDSUS MAAILMAS

2019. Riigikogu valimiste järel võib teoks saada ajalooline murrang. Sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud võivad saada õiguse topeltkodakondsusele, kui koalitsiooni moodustavad seda toetavad jõud.

Eesti Vabariigi kestmise huvides ei ole mitte kuidagi, et meie kodanikke jääks maailmas vähemaks. Olgu siis vähese iibe või meie vildaka Kodakondsusseaduse tõttu, mis sunnib välismaal sündinud Eesti kodanike lapsi Eesti kodakondsusest loobuma täisealiseks saamisel. Selline jõhker olukord riivab sügavalt välismaal elavaid Eesti peresid ja ei aita kuidagi kaasa Põhiseaduse preambulale - tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Alates aastast 1995 on Eestis kehtinud Kodakondsusseadus, mis välistab topeltkodakondsuse. Nimelt ütleb seaduse  § 3, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Seda paragrahvi on paljud õigusekperdid teravalt kritiseerinud põhiseadusega vastuolus olevaks.

Põhiseaduse § 8 ütleb, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Põhiseadus räägib küll võtmisest, aga samas ei ütle midagi loobumise kohta. Seetõttu on aastast 1995 sisuliselt kehtinud juriidiline vaakum, kus ühest küljest on de facto paljud sünnijärgsed Eesti kodanikud ja nende lapsed maailmas saanud ka sealse riigi kodakondsuse, aga  vastavalt põhiseadusele on nendel de jure endiselt alles ka vanematelt päritud Eesti Vabariigi kodakondsus, mida ei saa neilt keegi ära võtta. Muide, EV Põhiseadus ei ütle ühtegi keelavat sõna topeltkodakondsuse kohta.

Osades riikides on mõningad piirangud, aga põhimõtteliselt paljud maailma arenenud riigid lubavad tänapäeval  topeltkodakondsust, sest see peegeldab reaalset olukorda. Läti viis sarnase muudatuse oma Kodakondsusseadusesse sisse juba oktoobris 2013 ja lubab samuti lätlastel säilitada oma sünnijärgse kodakondsuse, elades mujal maailmas ja olles sealse riigi kodanikud. Lätis on topeltkodakonsus piiratud liitlasriikidega NATO-s EL-s ja Euroopa majandusühenduses, lisaks mõned kaugemad riigid, kus on Läti väliskogukonnad.

Sõltuvalt sellest, kes moodustavad järgmise valitsuse, on tõenäoline, et järgmine riigikogu koosseis võib Eestis topeltkodakondsuse siiski lõpuks seadustada. Seda ootavad kümned tuhanded Eesti kodanikud maailmas, kellel täna on de facto topeltkodakondsus. Tänavu saavad valida ligi 88 000 väljaspool Eestit elavat Eesti kodanikku. Paraku on valimisaktiivsus välismaal riigikogu valimistel alati väga madal olnud ja üheks põhjuseks on siin kindlasti ka vastuolu Kodakondsusseaduse ja Põhiseaduse vahel. Eesti huvides on see vastuolu kõrvaldada.

Valimiseelsetes debattides on Keskerakond, Reformierakond,  Eesti 200 ja Vabaerakond kinnitanud valmidust topeltkodakondsuse seadustamiseks sünnijärgsetele Eesti kodanikele. Isamaa ja EKRE on sellele vastu seisnud.  Sotsiaaldemokraadid paistavad debattide põhjal olevat ainult teatud tingimustel nõus. Roheliste ja Elurikkuse erakonna programmis selle teema kajastust ei leidnud. Seega, võimalik topeltkodakondsuse legaliseerimine pole kunagi veel nii käeulatuses olnud. Välismaal elavatel eestlastel on seda kindlasti oluline teada oma valimiseelistuste väljaselgitamiseks.

Tahan väga loota, et järgmises riigikogus moodustavad valitsuse jõud, kes kodakondsuse probleemi lahendavad. Meie rahvuse, keele ja kultuuri kestmisele sellel planeedil ei tohiks olla mingeid takistusi. Ei geograafilisi ega ideoloogilisi piire. Kõige vähem saame endale aga lubada nende inimeste hülgamist, kes nii vanematelt, sünnilt, vaimult, kui keelelt on meie omad eestlased, ükskõik, kus ilma nurgas nad ka ei ela. Kandideerin ise sõltumatuna peaminister Jüri Ratase meeskonnas, Keskerakonna nimekirjas ja riigikogusse valituks osutudes luban selle teema eest vankumatult seista.

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (1)
Aitäh kokkuvôtte ja toetuse eest!
Ja muide, teemaga sümboolselt hästi sobituv pilt!! Seda lippu fotol, mida kasutatakse juba aastaid nii Eestit tutvustavatel plakatitel kui broshüüridel, hoidis 2009. aasta laulupeol minu KAHE SÜNNIJÄRGSE KODAKONDSUSEGA poeg. Toll ajal veel kümnene, otsustas ta, et kui suureks saab, tahab ta ka kindlasti minu ja teiste eestlastega koos laulukaare all laulda. Seda ta eelmisel laulupeol "ôige" EESTLASENA ka tegi.
Nüüd on ta aga ametlikult ainult SAKSLANE, kuigi hingelt vähemalt sama palju Eestlane.
Ma kasvatasin ta eestlaseks Eesti jaoks, sest meid on nii vähe ja igaüks loeb - arvasin. See teeb haiget, Eesti ta kodanikuna teise kodakondause pärast ära pôlgab. Peaasi, et poleks julgeolekuoht, mida ta kaht kodakondsust omades H.-V. Seederi ja paljude teiste arvates oleks...
Laura · 18. veebruar 2019